Juhid, kes tülitavad töötajaid töövälisel ajal
Tänapäeva kiire elutempo ja tehnoloogia kättesaadavus on muutnud tööalase suhtluse palju mugavamaks. Töökultuur, kus eeldatakse pidevat kättesaadavust, on toonud kaasa töö- ja eraelu piiride hägustumise. Üks suurimaid probleeme on olukord, kus juhid tülitavad oma töötajaid töövälisel ajal, rikkudes nii töötajate õigusi.
Mis juhtub, kui töötajat pidevalt töövälisel ajal tülitatakse?
Töötajate töövälisel ajal tülitamine ei ole lihtsalt ebaviisakas. Töövälisel ajal helistamine võib esmapilgul tunduda väikese ja kahjutu tegevusena, kuid see võib väga tugevalt mõjutada heade töötajate heaolu ning ettevõtte töökultuuri. Tööväline aeg on mõeldud puhkuseks, perekonnaga aja veetmiseks, hobidega tegelemiseks ning üldiseks taastumiseks ning selle häirimine võib tekitada tõsiseid probleeme. Isegi kui juht arvab, et üks kord ei tee midagi, võivad sellised korrad märkamatult sageneda ja muutuda mingil hetkel normaalsuseks.
Kui juht saadab töövälisel ajal sõnumeid, helistab või ootab reageeringut kiiretele küsimustele, võib see viia stressi ja läbipõlemiseni. Kui töötajad peavad olema pidevalt kättesaadavad ka väljaspool tööaega, tunnevad nad, et nad ei saa kunagi töölt päriselt puhata, mis mõjub halvasti nii nende vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.
Lisaks väheneb pideva töövälise tülitamise tõttu töötajate motivatsioon ja lojaalsus. Kui töötajatele ei anta piisavalt aega taastumiseks, langeb nende produktiivsus ja töö kvaliteet.
Tihtipeale juhid ei mõista, mida töötaja tunneb, ning eeldavad, et selline käitumine on tavapärane. Töövälisel ajal helistamine rikub töötajate õigust eraelule ja võib katkestada tema perekondlikud või isiklikud tegevused. Sellised katkestused võivad jätta töötajale mulje, et tööandja ei austa tema aega ega väärtusta tema heaolu.
Siin on peamised põhjused, miks see probleemiks kujuneb. Kui töötaja ei saa nädalavahetusel, puhkuse ajal või väljaspool tööaega puhata, võib sellest kujuneda stress, motivatsioonilangus ning olukord võib viia isegi seaduslike probleemideni. Pidev kättesaadavus ja tülitamine võib viia ka läbipõlemiseni. Tekib töö- ja eraelu tasakaalu puudus. Inimesed vajavad töö kõrvalt aega pere, hobide ja isikliku elu jaoks. Kui töö segab puhkeaega, on tasakaalu saavutamine keeruline. Paratamatult tekib ajapikku motivatsiooni langus. Töötajad, kelle eraelu pidevalt häiritakse, võivad tunda, et nende panust ei väärtustata.
Juht, kes pidevalt töövälisel ajal töötajaid tülitab, võib rikkuda töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi. Eestis reguleerib töö- ja puhkeaega Töölepingu seadus (TLS), mis sätestab, et töötajal on õigus tööajavälisele puhkusele. Töötaja tööaeg ei tohi üldjuhul ületada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, välja arvatud ületunnitöö korral, mis peab olema eraldi kokku lepitud. Kui tööandja nõuab töötajalt tööalast tegevust väljaspool kokkulepitud tööaega, võib see rikkuda töötaja õigust puhkusele.
Juhil on oluline roll töötajate heaolu tagamisel. Juhi ülesanne ei ole ainult tulemuste saavutamine, vaid ka meeskonna hoidmine ja motiveerimine. Töötajate töövälisel ajal tülitamine on ebaefektiivne juhtimispraktika, mis võib tekitada väga suuri probleeme. Võib tekkida töötajate rahulolematuse kasv. Töötajad tunnevad, et neid ei väärtustata, ning nende rahulolu tööga väheneb. Pidev tööga seotud häirimine suurendab töötajate läbipõlemise riski. Lisaks sellele võib see tekitada ka organisatsiooni ja töökoha maine languse. Ettevõtted, kes ei austa töötajate eraelu, võivad kaotada oma atraktiivsuse talentide seas. See tähendab, et värbamisprotsess muutub keerulisemaks ning häid töötajaid on keerulisem leida.
Mida siis teha?
Töötaja ja juhi vahel peavad olema selged kokkulepped ja piirid. Töötajatele tuleb luua selge arusaam töö- ja puhkeaja piiridest. Juht peab teada andma, et töövälisel ajal suhtlemine toimub ainult erandjuhtudel, kui see on kas kokku lepitud või tuleneb töö spetsiifikast.
Kuidas siis vältida töövälisel ajal helistamist?
See ei ole keeruline. Tuleb seada selged kommunikatsioonireeglid ning nendest rangelt kinni pidada. Ettevõttes tuleks kehtestada reeglid, milles on määratletud, millal ja kuidas töötajatega väljaspool tööaega ühendust võetakse. Need reeglid peavad olema kõigile arusaadavad ja kinnitatud.
Kuidas töötaja peaks sellises olukorras käituma?
Ükski organisatsioon ei saa meid päästa tervisehädadest, mis võivad ajapikku tekkida. Siin on kaks soovitust:
- Rääkida otse ja ausalt oma juhiga
- Kui muud võimalust ei ole, siis viidata seadusele
Mõjud, mida töövälised kontaktivõtud võivad tekitada
- Stress ja läbipõlemine
Pidev tööga seotud katkestamine võtab töötajalt võimaluse puhata ja taastuda. See tekitab kroonilist stressi, mis võib aja jooksul viia läbipõlemiseni. Läbipõlenud töötajad tunnevad end väsinuna ja vähem motiveerituna. - Töö- ja eraelu tasakaalu kadumine
Kui töötajate tööväline aeg on pidevalt häiritud, ei suuda nad luua tasakaalu töö ja isikliku elu vahel. See kahjustab perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid ning toob kaasa probleeme. - Terviseprobleemid
Töövälisel ajal häirimisest põhjustatud stress võib kaasa tuua vaimseid ja füüsilisi terviseprobleeme. Aja jooksul võivad tekkida kroonilised tervisehäired, näiteks südame-veresoonkonna haigused, kõrgenenud vererõhk ja nõrgenenud immuunsus. - Vähenenud töörahulolu ja produktiivsus
Paradoksaalselt võib pidev kättesaadavus viia madalama produktiivsuseni. Väsinud ja stressis töötaja ei suuda olla sama tõhus kui puhanud kolleeg. - Negatiivne töökultuur
Kui tülitamine muutub normiks, hakkab see mõjutama kogu meeskonda. Töötajad tunnevad, et მათი aega ja tööd ei väärtustata, mis tekitab pingeid ja rahulolematust. - Personalivoolavus
Töövälisel ajal pidevalt tülitatud töötajad otsivad suurema tõenäosusega uusi töökohti, kus nende õigust puhata ja nende eraelu austatakse. - Mõju organisatsioonile ja mainele
Organisatsioonidel, kus töötajaid regulaarselt töövälisel ajal tülitatakse, võib kujuneda halb maine. See teeb nende jaoks raskemaks parimate talentide värbamise ja hoidmise. - Õiguslikud tagajärjed
Kui töötajat häiritakse pidevalt väljaspool tööaega, võib see rikkuda töölepingu seadust ning viia töövaidlusteni. - Kulud ja kahjud
Läbipõlenud ja lahkuvad töötajad tähendavad ettevõttele aja- ja rahakulu. Lisaks kaasnevad kulud uute töötajate väljaõppega.
Mida selle probleemiga teha?
Selged reeglid
Määratlege ettevõtte kommunikatsioonipoliitika, mis sätestab, millal ja kuidas võib töötajaga töövälisel ajal ühendust võtta. Tööväline suhtlus peaks olema lubatud ainult erakorraliste olukordade puhul või juhul, kui see tuleneb töö spetsiifikast.
Juhtide koolitamine
Juhtidele tuleks selgitada, kuidas austada töötajate aega ning planeerida tööülesandeid tõhusamalt. Samuti tuleb propageerida töö- ja puhkeaja tasakaalu. Kokkuvõttes peab juht ise olema eeskujuks, järgides töö- ja puhkeaja piire.