Kiired muutused tööturul ja ühiskonnas laiemalt on tõstnud fookusesse paindlikud lahendused nii töötajate värbamisel kui ka tööprotsesside korraldamisel. Alljärgnevas intervjuus räägib karjäärinõustaja ja personalijuht Anželika Ruubel, milliste tööturu trendidega tuleb praegu igapäevaselt kokku puutuda.
Sul on väga pikaajaline tööjõu värbamise kogemus. Kui sa võrdled koroonakriisi eelset aega praegusega, siis millised on kõige suuremad erinevused tööle pürgivate inimeste nõudmistes?
Enne kriisi olid inimesed rohkem valmis uutele töökohtadele kandideerima. Hetkel ei vahetata väga palju töökohti, kartuses, et äkki uus ettevõte pole jätkusuutlik, paneb uksed kinni ja inimene jääb tööta. Kandidaate, kes ise kandideerivad, on oluliselt vähem ning värbajad peavad väga aktiivselt sihtotsinguga tegelema ja veenma, et organisatsioon, kuhu töötajat otsitakse, on olemas ka tulevikus.
Mida teevad ettevõtted teisiti? Kas võib täheldada ka muutusi ettevõtete värbamispoliitikas?
Sihtotsing ja veel kord sihtotsing. Ettevõttel tuleb ise olla väga aktiivne, kuna paljud otsivad töötajaid ja kandidaatidel on rohkem valikuvõimalusi.
Mis sinu arvates tööle pürgijaid praegusel ajal kõige rohkem motiveerib?
Kõige rohkem motiveerib kodukontor. Sellest ei saa üle ega ümber. Kriis on õpetanud inimesi rahulikumalt elama ja pigem mõtlema enda ja lähedaste tervise peale, mitte ületöötamisele. Inimesed on muutunud palju rahulikumaks. Loomulikult motiveerivad endiselt ka palganumber ning sõbralik ja toetav kollektiiv.
Räägime palgast. Kui keeruline on värbajal kandidaadi palgasoovi tööandja pakkumisega sobitada?
Tänaseks on paljud organisatsioonid taibanud, et hea töötaja küsib ka väärilist palganumbrit. Ehk siis vastavalt kompetentsidele ja kogemusele peab olema ka palganumber vastav. Õnneks on täna paljud firmajuhid aru saanud, et kui tahad head ja kogenud töötajat, kes kindlustab korraliku käibe, siis tuleb ka palganumbri osas vastu tulla. Kui juhtidele ära seletada, miks ühel või teisel ametikohal küsivad inimesed väärilist palka, siis seda ka üldjuhul makstakse.
Küsija suu pihta ei lööda, aga mis aitab tööd otsival inimesel palganumbrit õigesti sihtida?
Kindlasti peaks end rohkem kurssi viima erinevatel ametikohtadel pakutavate palkadega. Minu seisukoht on alati olnud selline, et iga inimene väärib oma kompetentsidest ja kogemustest tulenevat tasu. Ennast peab väärtustama ja küsima just sellist palganumbrit, nagu sa tunned, et väärt oled. Ehk siis tuleks analüüsida, millist väärtust sa organisatsioonile lood ja kui oluline on sinu ametikoht. Mulle meeldivad need kandidaadid, kes oskavad küsida meie mõistes tavalisest kõrgemat palka ning seda ka ära selgitada, miks nad seda küsivad, sest need inimesed väärtustavad end ja üldjuhul on nad ka väga head ning lojaalsed oma ala spetsialistid.
Millises vanuses inimestel on praegu kõige keerulisem leida tööd? Miks?
Ma isegi ei tooks vanust eraldi esile, sest täna ei ole see aspekt enam väga kriitiline. Paljud organisatsioonid on aru saanud, et kõige paremini töötav kollektiiv on selline, kus on nii nooremaid kui ka vanemaid töötajaid, kes üksteist väga hästi täiendavad. Just selles mõttes, et nooremad tulevad väga heade ideedega, aga mõned ideed on tõesti nii-öelda kosmos, ja siis saavad vanemad töötajad oma elukogemusele toetudes anda soovitusi ning hoiatada võimalike riskide eest. Kokkuvõttes, kui saavad kokku kaks erinevat generatsiooni – innovaatilisus ja elukogemus –, võib sealt sündida midagi väga head.
Millised on sinu arvates lähitulevikus kõige suuremad väljakutsed tööturul?
Lähitulevikus on kindlasti suur väljakutse värbamine. Tuleb arvestada, et enam ei tööta need võtted, mis eile töötasid või isegi täna sobivad. Värbamisvaldkond on kiires muutuses ja pidevalt tuleb kasutada uusi lähenemisi. Paljud meist teavad, et kõige aktiivsem ja efektiivsem värbamine käib täna just sotsiaalmeedia kaudu. Kellelgi ei ole aega ega tahtmist lapata sadade lehtede kaupa tööpakkumiskuulutusi. Esiteks on see ajakulukas ja tihtipeale jääb kandideerimine soiku, kuna süsteemid, mille kaudu kandideeritakse, on keerukad. Tegelikult oleks pidanud juba eile mõtlema sellele, kuidas peagi tööturule sisenev põlvkond soovib sinna siseneda. Neil on hoopis teised nägemused ja soovid tööotsingutest.
Praegu tuleb oma tööpakkumine ise viia õige sihtrühmani, kasutades selleks just õigeid kanaleid ja meetodeid. Täna töötab sotsiaalmeedia töötaja leidmisel ideaalselt, sest enamik inimesi veedab suure osa ajast telefonis. Siiski ei piisa sellest, et avaldan tööpakkumise sotsiaalmeedias oma lehel ja saan kohe häid kandidaate. Selleks, et sotsiaalmeedias häid kandidaate leida, tuleb kõigepealt endale sotsiaalmeedia tööriistad selgeks teha. Tuleb sihtida sobivat sihtrühma ning kui seda teha õigesti, töötab see ideaalselt.
On veel palju organisatsioone, kes ei kasuta sotsiaalmeediat ja väidavad, et see ei tööta. Olen neid küsitlenud ja tegelikult on asi pigem selles, et puuduvad teadmised, kuidas seda õigesti teha. Kui teha õigesti, töötab sotsiaalmeedia kõigist kõige paremini ja see ongi uue värbamismaastiku tulevik.