Märtsikuus toimus tööturul suur elavnemine, kui mitmed ettevõtted ja organisatsioonid teatasid, et on valmis tööle võtma kümneid ja sadu sõjapõgenikke.
„Kui algul oli näha, et sõja eest Eestisse saabunud inimeste tööle saamine takerdub bürokraatia taha, siis nüüd peab riigi kiituseks ütlema, et lühikese ajaga on suudetud üles näidata harukordset paindlikkust. Paljud tulijad on juba rakendust leidnud haridus- ja meditsiinivaldkonnas, teeninduses ning mitmel pool lihttöölistena. Teenindus- ja müügitöötajaid ning lihttöölisi ongi praegu olnud kõige rohkem puudu,” ütles värbamisfirma Talentius OÜ juhataja Anželika Ruubel.
Tema sõnul on väga hea ka see, et suur hulk saabunud ukrainlasi on end arvele võtnud Töötukassas, sest siis ei satu need inimesed n-ö halli tsooni, vaid on tööandjate jaoks nähtaval ning saavad vajadusel ümberõpet.
Ukrainast saabuvad sõjapõgenikud saavad kohe Eestis töötamist alustada, kui tööandja on nende lühiajalise töötamise registreerinud Politsei- ja Piirivalveametis. „Rida tööandjaid on juba oma halduskoormuse vähendamiseks välismaalastest töötajate registreerimise ja töökohale sobitamise delegeerinud värbamisfirmadele, kuna ettevõtete jaoks on niigi suur väljakutse pakkuda saabunutele tasemel keeleõpet ning Euroopa kutsestandarditega kohanemist,” lausus Ruubel.
Sõjapõgenikud ei täida siiski kõiki lünki
„Hetkel on märgata, et sõjapõgenike hõive kasvab jõudsalt madalamapalgalistel või sotsiaalvaldkonnaga seotud töökohtadel, kus uusi töötajaid üritatakse integreerida meie meditsiini-, haridus- ja hooldussüsteemiga. Siiski ei lahenda see kestvat spetsialistide põuda ei valge- ega sinikraede hulgas,” kommenteeris Ruubel.
„Endiselt on väga suur puudus keskastme spetsialistidest ja oskustöölistest, kusjuures probleemi juured peituvad osalt eestimaalaste ettevõtlikkuses – hakkajamad loovad enne oma firma, kui nõustuvad mõnda suuremasse ettevõttesse osakonna- või projektijuhiks minema. Oskustööliste puhul mängivad aga endiselt rolli suured käärid ametikoolide õpivõimaluste ja tööturu nõudluse vahel, mis ei ole omavahel kaugeltki kooskõlas.”
Foto: Pixabay